Raamatusoovitus: nügime tegutsema

Raamatututvustus: “Nudge”, Richard Thaler ja Cass Sunstein, 2008

Nügimise teooria

Nudge’i teooria on seotud käitumisökonoomika, otsuste tegemise, sotsiaalpsühholoogia, tarbijakäitumise jms. See kontseptsioon sai tuntuks tänu sellele raamatule. Autorid on käitumisökonomist Richard Thaler ja õigusteadlane Cass Sunstein – kaks Ameerika teadlast Chicago ülikoolist.

Nügimise-müksamise lähenemine pakub väärtust teenusedisaineritest ja UX disaineritest kuni poliitikakujundajateni (on mõjutanud Briti ja Ameerika poliitikuid) – kõik, kes soovivad muuta teenuseid inimkesksemaks ning valikuid lihtsamaks. Selleks tuleb tunda inmloomust ning pakkuda õigel ajal õiges koguses valikuid (või need ette ära teha).

Majandusõpikutest ma ju teame, kuidas inimene tegutseb: ta suudab mõelda nagu Albert Einstein, meelde jätta sama palju IBM-i arvuti ja olla sama tahtejõuline nagu Mahatma Gandhi. Päriselt? Muidugi mitte. Siin sõidabki päris elu teooriatesse sisse.

Inimkäituse võtmetegurid

Selleks, et mõista kuidas saada inimesi tegutsema/otsustama, pead sa mõistma inimest.

• Lihtsustamine – mida keerulisem otsus, seda rohkem kaldutakse valikut edasi lükkama või valima vaikimisi lahenduse;
• Status quo efekt – inimesed kalduvad jääma vaikimisi valiku juurde;
• Kahetsuse vältimine – inimesed väldivad valikuid, mida nad hiljem võivad kahetseda;
• Kohene kasu (present bias) – eelistame kohest kasu, isegi kui hilisem kasu oleks suurem;
• Sotsiaalne tõestus – käitume sarnaselt teistega

Nügimise-müksamises põhimõtted

• Valikute selgus – paku selgeid ja arusaadavaid valikuid;
• Valikute suurus – piira valikute hulka, tee otsustamine lihtsamaks;
• Vaikimisi valik (default) – paku seda, mis on enamikule kasulik;
• Tagasiside – paku infot tagajärgede kohta (nt arved koos võrdlusega);
• Ajastatus – mõjuta hetkel, mil inimene on infole vastuvõtlikum.

Elulised näited

1. “Sihtmärk” meeste tualetis
   Probleem: meeste WC alati räpane, kuna ei sihita täpselt.
   Lahendus nügimisega: pissuaaridesse kleebiti väike kärbse kujutis, et oleks, mida sihtida.
   Tulemus: koristuskulud vähenesid ca 80%, sest enamik püüdski nüüd kärbest sihtida.
2. Koolisööklate toiduvalik
   Probleem: lapsed eelistavad sageli ebatervislikke toite.
   Lahendus müksamisega: tervislikud toidud pandi silmade kõrgusele.
   Tulemus: lapsed hakkasid eelistama ka tervislikke toite vabatahtlikult.
3. Elundidoonoriks hakkamine vs olemine
   Probleem: paljud inimesed toetavad (mõttes) elundidoonorlust, aga ei registreeri ennast.
   Mõnes riigis pead aktiivselt nõustuma (tee linnuke, kui soovid olla) → madal osalus.
   Teistes riikides on vaikimisi valik „olen doonor” (linnuke juba tehtud, kui ei soovi, võta linnuke ära) → väga kõrge osalus.
   Tulemus: vaikimisi valik muudab oluliselt tulemusi – inimesed ei viitsi sageli otsust muuta, ka siiss, kui see on oluline.
4. Toetuste taotlemise lihtsustamine
   Probleem: õpilased USA-s ei taotlenud haridustoetust, kuigi neil oli selleks õigus.
   Lahendus müksamisega: aidati täita taotlusvorm koos maksudeklaratsiooniga vähendades bürokraatiat.
   Tulemus: oluliselt rohkem inimesi taotles ja sai toetust.
5. Swedbank: enne raha, siis kaart
   Probleem: kui seni andis pangaautomaat enne raha ja siis kaardi, unustasid paljud oma kaardid automaati.
   Lahendus müksamisega: muudeti teenuses järjekorda.
   Loe uudisest siit.

Raamatu autor räägib ise

Kokkuvõttes

Ei ole valdkonda tegelikult kus seda kasutada ei saaks, selleks, et saada kiiremini paremaid tulemusi. Mis teeb müksamisest hea müksu?

1. see toetab inimese enda huvi
2. see ei keela ega käse – inimesel on vabadus valida
3. see tugineb realistlikule inimkäitumisele

Kõlab lihtsalt, loomulikult ja kasulikult? Jep, tasub katsetamist.