Kuidas tekitada häid ja muuta halbu harjumusi?

Raamatututvustus harjumuste muutmisest – “Atomic Habits”, James Clear, 2018, 306lk

Eesmärgid on head suuna seadmiseks, aga süsteemsus tekitab progressi

• Nii võitjatel kui kaotajatel on samad eesmärgid, kuid erinev tulemus;
• Tulemuse saavutamine on ühekordne, ajutine;
• Eesmärgid vähendavad õnnetunnet – sa kas saavutad või pettud;
• Pikaajalise edu tagab eesmärgivaba mõtlemine, kus tegeletakse pidevalt paremaks saamisega – nagu aatomid, mis liiguvad pidevalt, aga on ka tõeliselt jõulised.

Miks on nii raske harjumusi muuta?

Esiteks, me püüame muuta valet asja, teiseks, me püüame oma harjumust valel viisil muuta. Kui vaadata järgnevat graafikat, siis tegutseme väljaspoolt sissepoole, aga peaksime seestpoolt väljapoole. Tulemus on see, mida sa saada soovid, protsess viib sind sinna ning identiteet on see, millesse sa usud. Kui alustada seestpoolt, siis alustame mõtteviisist – kelleks ma tahan saada? Kui see on tervisliku eluviisiga inineme, mille tulemus hea figuur, siis mõtle sellele, milline on sellise inimese elustiil ning murdumishetkel küsi endalt, mida see ideaal või eeskuju hetkel teeks?

3 väikest nippi harjumuse kujundamiseks:

• Tee alustamine lihtsaks ehk kasuta algul 2 minuti reeglit – kui sa tahad hakata jooksma maratoni, siis esimene samm on tossude jalga saamine;
• Mõõda on harjumusi – igapäevased õnnestumised lisavad veelgi iha jätkata;
• Ühenda uus harjumus mõne igapäevase tegevusega, et sellest saaks rutiin – nt peale hambapesu mediteerid iga päev 5 minutit. Sest tegelikult ei ole ju probleem 5 minutit päevas leida, vaid see tööle panna.

Inimkäitumise nelja-astmeline-mudel, mis sobib ka harjumuste muutmiseks: teadlikkus, iha, lahendus, preemia ning seitse mõtet seoses sellega:

• Teadlikkus enne iha – aju loob tunde või emotsiooni hetkeolukorrast, millele otsid lahendust. Soov muutuseks saab tulla ainult peale seda – ainult siis saad hakata märkama lahendusi enda ümber.
• Õnn on ihade puudumine – õnn ei ole naudingu saamine (see on rõõm, rahulolu). Õnnetundes ei taha sa oma seisundit muuta. Kuid uued ihad tulevad peagi, see on loomulik. Nii ongi õnnetunne kahe iha vaheline seisund – üks, mille just saavutasid ja teine, mida tulevikus taga ajad.
• Uudishimu vs tarkus – tarkus ei pane tegutsema, sest selleks puudub motivatsioon. Uudishimu seevastu viib pidevalt uute lahendusteni.
• Emotsioonid juhivad käitumist – iga otsus on teatud määral emotsionaalne. Kõigepealt on emotsioon, seejärel tuleb tegu. Me saame olla ratsionaalsed peale seda kui oleme olnud emotsionaalsed, sest aju prioriteet on tunda ja alles seejärel mõelda (Kahnemanni teooria). Me mõtleme läbi oma unikaalse emotsioonide filtri ning langetame otsuse meile atraktiivse otsuse kasuks. Oluline on siin ka meelespidada, et kui teema teeb kedagi emotsionaalseks, huvitub ta harva numbritest seal taga.
• Kannatus viib progressini – meil on iha midagi muuta ja see viib tegudeni. Nii võivad teod näidata tõelist motivatsiooni või selle puudumist.
• Preemia on eneseohverduse mündi teine külg. Preemiat saab ainult siis, kui energiat on kulutatud piisavalt.
• Meie ootused panevad paika hilisema rahulolu suuruse – mida suuremad on ootused, seda suurem on ka pettumus. Ja pettumust kardetakse nii palju, et vahel jääb isegi tegu sooritamata.

Kokkuvõttes

Professionaalid elavad tegevuskava järgi, amatöörid lasevad elul plaane teha. Ükskõik mida sa teed või saavutada tahad, siis kindel on see, et takistused on tee peal ees ja päevad ei ole vennad. Aga kui kujundad rutiini ja tugined emotsioonideta tegevuskavale, kujundad elustiili, mis viib sind kaugemale kui üks võit. Kui teema pakub huvi, siis soovitan raamatuga lähemalt tutvuda, sest sisaldab praktilist tegevuskava ning nippe, mida minul siin pole sünnis jagada.