Ülesanne:
Kaubamärgi hetkeolukorra uuring
Aeg:
kevad 2018
Tellija:
Saarte Koostöökogu MTÜ
Tegija:
Mari Arnover
Taust ja vajadus
Pärast 10 aastat turul olemist oli vajadus aru saada, milline on märgi tuntus. Puudus selgus, kuhu ja kuidas edasi liikuda.
Eesmärk
- kaasata märgikandjaid ning aru saada väärtustest, mille eest seistakse;
- vajadustest (suurendada müüke, saada abi turundus- ja müügiküsimustes);
- ootustest märgile;
- mõista tarbijat ning aidata seeläbi tuua hiljem kommunikatsioonis paremini esile Saaremaa väärtus – miks eelistada just Saaremaa tooteid ning puhkamist saarel;
- leida õiged põhisõnumid ja visuaalne keel, mida märgi nähtavamaks muutmisel kasutada, mis kasvataksid brändi äratuntavust.
Uuring
Kvanitatiivuuringus osalesid märgikandjad ning kvalitatiivuuringus intervjueeriti nii märgikandjaid, koostööpartnereid kui tarbijaid, kes valivad toiduks võimalikult puhast ja kohalikku ning kes eelistavad puhata Eestimaal. Lisaks analüüsiti hetketrende.
Väljavõtted intervjuudest
„Ei ole vahet, kas kartul tuleb Valgamaalt või Saaremaalt – mis võistlust me siin korraldame? Ehedat saan kohapeal – lähen Võrru kaerakilet sööma, Peipsi äärde sibulat ja kala, Mulgimaale mulgiputru jne. Maitseelamused! Aga puhkusi ei planeeri toidu järgi. Festivalikorraldajatele tahaks aga küll öelda: kas teil sai fantaasia otsa – ma ei taha suvalist sardelli, friikartulit, lihakäntsakat sealt suurelt pannilt. Keegi ei üllata. Meeldivad tänavafestivalid - väiketegijad pääsevad löögile.“
„Olen saarlane, aga elan Tallinnas. Sisemine põhimõte – kodusaart peab toetama – kurat seda teab, kust see tuleb! Üritan ikka proovida erinevaid ja uusi asju. Teistkordseks ostuks peab asi ikka maitsema – nii palju kodusaare patriotismi ka nüüd ei ole! Olen Leedo vastane - tema asju ei osta põhimõtte pärast.“
„Ma tean jah, et märkidest on olemas pääsuke ja ristikhein, aga mis nad täpselt tähendasidki…? Ju siis on hea.. Ehtne märk – see sinine lärakas – tähendab äkki puhtast loodusest? Raske on aru saada palju tõsi on – näiteks tooraine. Tarbija on rahul, kui info vastab tõele. Tarbija eksitamist on nii palju.“
„Eesti toit - eelkõige kuvand, mis peas - säilitusaine vaba või vähe, värske, kvaliteetne, tean kust tuleb, et ei sisalda surra-murrat. Ehe toit. Usaldusväärne. Silma hakkab pakend. Kui enne maitsta saab, tekib julgus osta. Peaasi, et maitseb. Koju jõudes ei googelda tootja kohta. Kui maitses, siis kindla peale järgmine kord jälle.“
„Armastan väljasõite ka nädalavahetuseks kuhugi. Enamasti mõne sündmuse, kontserdiga seotud. Siis hakkad uurima, mis seal lähedal, mida veel tasuks vaadata (Regio atlasest) ja siis otsid öömaja. Söögikohti peab teadma. Eestis on paraku nii, et kui on hea köök, siis teavad kõik. Need kohad pakuvad toiduelamust.“
„Olen Saaremaal elanud, aga toodete puhul mind ei huvita, et Saaremaalt just pärit, mind huvitab, et maitseks hästi, näiteks Muhu leib. Saaremaa kommunikatsioonis tasuks rõhutada ka kohapealseid hooaegasid: kui sa nüüd jooksuga tuled, saad lesta, nüüd tuulehaugi, nüüd kasemahla. Nüüd ja praegu.“
Tulemus
Selge arusaam, mis seisus on märk kui bränd praegu – mis teeb märgi nii tootjate kui ka tarbijate jaoks eristuvaks ning millised on brändi kitsaskohad, tugevused, ja mida on vaja teha, et märgi nähtavust ning mõju suurendada. Loodud sai ka lugu (ülemisel pildil).
2018 Ehtne toodete degusteerimiskampaania korraldamine Tallinna Selverites (meie poolt idee ja teostus)
2019 uuendati Ehtne kodulehte, tegime koolituspäevad ning järgnesid mentordamised, mille käigus vaatasime üle brändingu – tegime brändistrateegiaid, tootefotosid jms.
2019 viisime kokku peakokad ja väiketootjad, et uueks hooajaks saada paika maitsed ja pakendid.
2019 avati Kuressaares Auriga kaubanduskeskuses Ehtne toodete pood.
2020 koroonast tingitud eriolukorras avati ka e-pood.
2023 lõime elamuspuhkuse formaadi (meie poolt strateegia) – vaata siit.
Areng jätkub.
