Koroona – inimeste harjumuste muutja?

Tulemused

1. Mis muutus seoses söömisega Sinu (pere)elus?

Vastused vabas vormis, üks inimene võis pakkuda ka mitu vastust:

• Harvem poes (1x nädalas, varem 2-4x), korraga ostame rohkem – 63 vastust
• Kokkame rohkem kodus – 42
• Planeerimine pikemaks ajaks, läbimõeldumalt, nädala menüü – 40
• Jääke ka väga kergekäeliselt ära ei viska enam (sööme ära, komposti, koerale) – 23
• Ei muutunud midagi – 21
• E-tellimused – 14
• Vähem väljas söömas – 13
• Muutus menüü (mitmekesisem), uute retseptide avastamine, loomingulisus, oskused on paranenud – 12
• Kodune lõuna – 9
• Toitun tervislikumalt – 7
• Sööme rohkem (näksid kodus) – 7
• Suuremad toiduvarud – 7

Vähem leidis äramainimist:
Üks inimene käib poes.
Poes käin sama tihti.
Rohkem aega toidu tegemisele.
Rohkem raha toidule.
Toitume säästlikumalt.
Toidukulud suurenesid (lõunad ja lapsed kodus)
Vähem emotsioonioste.
Kasutan rohkem sügavkülma.
Väljakutse: originaalsus / mandud ära kui kogu aeg pead perele kokkama
Eelistame kohalikku, väiketootjatelt
Toitun regulaarsemalt
Vahel tuleb toitu ära visata.
Epood keeriline – pikad ajad, pikk menüü planeerimine
Tühi külmkapp annab tohutult loomingulist lähenemist hea toidu tegemiseks (lausa nautisin seda)!
Teen mehele nüüd lõuna tööle kaasa.
Väldin suuri kauplusi nüüd.
Tagavarade minimaliseerimine.
Kasutasime eelnevalt varutud kriisitoitu.
Sööme vähem valmistoitu.
Sööme vähem.
Vähem sooja lõunat.
Jagan toitu ka sõpradega.
Rämpstoidu isu kodus suurem.
Kohvi ja piima kulub rohkem.
Olen hakanud hommikust sööma.
Desinfitseerime pakendid.
Varun toitu ka vanematele.
Magusat küpsetan rohkem.
Hakkasime kanu kasvatama (munad, toidujäägid).

2. Kas Sinu tööelus muutus midagi?

Paljud töökohad võimaldavad täna kaugtööd ning paljudel oli võimalus ära proovida – kas sobib või ei sobi. Graafik näitab, et 40% ehk suurim tööelu erinevus just kaugtööst tuligi. Et vastamine oli selle küsimuse puhul valikvastutustega, aga lisada sai ka enda variandi, siis muu all lisati ka: olen pensionil, lapsepuhkusel, teen osaliselt kaugtööd, tegin juba enne kaugtööd, muutus töökorraldus jms.

3. Millised muutused on seoses lastega?

28 inimest vastas, et lapsi ei olegi ning 19, et lapsed on suured ja elavad eraldi. Kõik teised jagasid kogemusi beebidest kuni ülikooliealiste lasteni, kes elavad kodus. Tore oli tõdeda, et negatiivset tunduvalt vähem, ligi 30%. Vastused kahanevas järjekorras.

Positiivne TOP5:

• Laps (lapsed) õppis ja harjus koduõppega, saab ilusti hakkama.
• Saab rohkem koos olla, tegutseda, rääkida.
• Planeerib oma aega paremini, on iseseisvam.
• Vahel vajab kooliga abi, aitan hea meelega.
• Hinded on paranenud.

Negatiivne TOP5:

• Ei saa eakaaslstega kohtuda.
• Liikumist vähem, mis ei ole tervislik.
• Lapsevanema aega kulub palju koduõppele.
• Ajab hulluks, vahepeal tahaks omaette olla.
• Lapsel on igav – ei saa huviringi, trenni, kooli, lasteaeda.

4. Millised muutused on Sul seoses elukaaslasega?

Valikvastuseid ette ei antud, vaid oluline oli näha, mis meenub, mis häirib, mis meeldib.
Nii oleks tõenäoliselt mõni soovinud ka lisada vastuseid, mida teised olid kirjutanud, kuid see ei olnud eesmärk.

• ei ole muutusi – 38 vastust;
• pole elukaaslast – 27;
• saame rohkem koos olla, mis on tore – 18;
• mees käib endiselt töökohal tööl, on kodust ära – 11;
• privaatsust vähem / omaette aega tuleb leida või polegi (mentaalne väsimus) – 8;
• elukaaslane teises riigis – 6;
• ei saa teha tegevusi, mida enne (kultuuriüritused, väljas söömine jms), igavam – 6;
• saame hästi läbi – 5;
• rohkem näägutamist (pisiasjadest) – 4;
• partner on rahulikum, kuna ei torma ringi, tööstressi vähem – 4;
• palju asju saab tehtud (mis olid edasilükatud) – 4;
• liiga palju koos – 4;

Lisaks leidis veel mainimist: 
teeme rohkem trenni koos;
saame koos olla nädalavahetuseti, õhtuti;
ruumi on piisavalt;
magame kauem, lähme koos magama;
vähem jututeemasid, kuna elus vähem toimumas;
räägime rohkem;
palgakärbe;
saame koos üheaegselt süüa;
keeruline jagada koduseid kohustusi;
hakkasime jalutamas / looduses käima;
elukaaslne õppis uusi asju kokkama;
tore koos kodust töötada;
toetame üksteist;
teeme koos süüa;
taasavastasime hobid;
püüan olla vähem ekraani taga;
pikutab liiga palju ja kipub vägisi ostlema;
pidime kokku kolima, tugevdas õnneks suhet;
olukord aitas lahku minna;
mees aitab ka päeval beebiga;
kulusid on vähem;
ta kaotas töö;
elukaaslane saab doktoritööd kirjutada;
ei ole omavahel olemise aega;
arvutist oleme hakanud rohkem filme, sarju vaatama;
parem arusaam partneri iseloomust ja tema tööst;
nalja on rohkem.

5. Millised uued harjumused tekkisid kodus üldisemalt?

Avatud küsimus, valikvastused puudusid – oluline oli see, mis esimesena meelde tuleb:

• Liikumist, kõndimist, rattasõitu väljas rohkem – 34 vastust;
• Nutiseadmeid kasutan rohkem – 32;
• Ei ole uusi harjumusi – 28;
• Koristame rohkem – 27;
• Kodune (video)trenn – 20;
• Liigun vähem – 18;
• Spordime vähem – 10;
• Loen rohkem – 7;
• Spordin rohkem – 6;
• Kasutame nüüd desovahendeid – 5;
• Söön rohkem – 4;
• Kokkame rohkem – 4;

Vähem, aga siiski, leidis veel äramärkimist:

Töötan rohkem
Magame kauem
Uudiseid loen rohkem
Telefonikõnesid teen rohkem
Juukseid pesen harvem, meiki teen harvem
Väljas käin vähem (ainult hea ilmaga)
Hoian hommikusi traditsioone (äratus, pesemine, hommikusöök)
Suurenenud digioskused (sh Facebooki konto)
Rahulikum elutempo
Filme vaatan rohkem
Söön vähem
Televiisorit vaatan vähem
Taaskasutus – õmblemine vanadest asjadest
Podcastide kuulamine
Hommikud on rahulikumad
Lapsele tegevuse leidmine
Artiklitele kirjutan kommentaare
Söömiseks võtan rohkem aega
Õhtul kaua üleval
Hommikul enda aeg kui teised magavad.
Helistan ise sõpradele, et kuidas neil läheb
Peame nõu rohkem ja jagame infot
Pesupesemist rohkem
Magan päeval
Alkoholi olen rohkem tarbinud
Toitu tellin nüüd koju (enne mitte)
Eelistame eestimaist toitu
Autoga sõidan vähem
Õpin uusi asju (kitarr, portugali keel)
Hakkasin puslet kokku panema
Seepi kasutan käte pesuks rohkem
Poest toodud kauba pesen üle
Prioriteedid on muutunud
Hakkasin taas maalima
Ühinesin üleskutsega ja hakkasin endale ka ise lilli ostma

6. Millest tunned kõige rohkem puudust?

Üks inimese põhivajadustest on lähedus, inimlik kontakt ja suhtlus, mis avaldub siin vastuses ka kõige suuremalt. Me saame seda elektrooniliselt mõnda aega asendada, aga mitte pikalt. Muu alla nimetati ka meelelahutust, vaba liikumist, sportimist ja tööd endisel viisil.

7. Millised uued harjumused tunduvad head ja mõistlikud, et nendega ka peale eriolukorda jätkata?

Ette olid antud valikvastused, aga sai ka lisada muu all midagi meelepärast. Lisati: videotreeningud, maatöö, maal olemine, kaugtöö.

8. Mis sind eriolukorras üllatas, mida õppisid?

Kuna vastamine sellele küsimusele oli ilma etteantud variantideta, siis valikuid seinast seina ja seetõttu ei ole oluline kui palju just üht või teist vastust välja toodi, vaid mida üldse oluliseks peeti:

• suurt midagi ja seegi oli üllatus – 18 vastust;
• igatsus näost näkku suhtlisest / sõpradega ajaveetmist – 12;
• kaugtöö on tehtav – 11;
• naudin kodus olemist / kõik on nii korras – 10;
• kui hästi ma antud olukorraga hakkama saan ja kohenen – 9; 
• parem planeerimine (aja, kodutööde, toidumenüü) – 8;
• tuleb varuda kannatust, optimismi – 7;
• igatsen vabadust ja võtsin seda iseenesest mõistetavalt – kino, restoran, külalised, ilusalong, poodlemine / tunnen nagu lind puuris – 6;
• kui vähesega saab tegelikult hakkama / vähemaga oled õnnelik – 6;
• ületöötamise oht / ajamahukam / ajataju kaob – 6;
• harjumusi saab muuta ja asendada – 5;
• rohkem aega enda jaoks – 5;
• igatsen vanaviisi töötamist – 4;
• kogu maailma aeg pere jaoks – 4; 
• lähedastega tihedam suhtlus, sh peod – virtuaalselt küll – 4;
• raha kulub vähem – 4;

Mainis üks-kaks inimest:

enne prioriteedid liiga materiaalsed / senine eluviis ei ole ideaalne;
kaugtöö ei sobi;
naudin rahu ja vaikust;
poliitikute hirmu ja paanika külvamine / poliitikud kari lambaid;
puhata ja logeleda üle pika aja;
sõpradega kokkusaamist väga ei igatsegi;
tehnoloogia parem kasutus / digioskused paranesid;
tüdimus / igavus tuleb ruttu;
tunnen puudust füüsilist aktiivsusest;
tunnen puudust reisimisest;
veebikoosolekud on asjalikud;
elu võib muutuda päeva pealt;
jalutan rohkem;
kiirustada pole vaja;
kodus närvilisem olukord / Kaaslasega peab olema hea tiimitööd, et üksteist närvi ei ajaks
kvaliteetaeg lastega on oluline / laste kuulamine ja tähelepanu neile;
peres tasakaalu leidmine, uued rollid;
positiivne stress;
regulaarne toitumine;
sõin enne liiga palju, kaal langeb nüüd;
teen rohkem kodus süüa;
tempo on rahulikum;
varud peavad kodus olema;
aega on palju ja tuleb tegevust leida;
apelsinid on maitsvamad kui nad natuke seisavad;
armastan oma kohustusterikast elu;
ei ole aega lugemiseks;
ei taha üksi olla;
hommikusöögi söömine on saanud harjumuseks;
igav pole veel hakanud;
inimeste rumalus üllatas;
inimeste seadusekuulekus;
internet on täis trennivideosid;
ka nii on võimalik elada;
kardan viirust vähem kui karantiini;
kohalike toetust ja kokkuhoidvust;
koju toidu tellimine linnast väljas keeruline;
kokkuhoidlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt;
kui keegi seljas ei ela, siis ma ei planeeri oma aega;
kui väsitav on kodus istumine…;
kuulan rohkem raadiot (Kuku, Vikerraadio);
loodan, et maailm muutub paremaks;
mõned mured väiksemad kui teised;
mulle meeldib keeksi küpsetada;
natuke rohkem ettevaatlikust;
olen õppinud rööprähklemist – mitmeid asju korraga tegema;
operatsioon lükati edasi;
polegi vaja väljas söömas käia;
pööran tähelepanu tervisele;
suudan rohkem süveneda;
teismelisel lapsel e-õppes paremad tulemused;
telekat saab rohkem vaadata, sh huvitavaid filme;
trenni teha raskem treenerita;
unerütm läks nihkesse;
uni sama hea isegi kui füüsiliselt ei väsita;
vabatahtlik töö kriisi üleelamiseks;
vähem aega enda jaoks;
värske õhu vajadus;
aeg läheb kiiresti;
ahvatlusi vähem.

Kokkuvõttes

Üldine meeleolu eriolukorrast on siiski positiivne ning eestlase meel on optimistlik ja olemus hakkamasaaja. Oleme oma mugavustsoonis nii tugevalt sees, et kardame uut katsetada või ei leia selleks aega. Siis aga antakse võimalus – märkame, et kaugtöö on tehtav, et youtube on trennivideosid täis, et pikemad jalutuskäigud mõjuvad hästi nii kehale kui meelele ja et meil polegi nii palju asju vaja. Kas koroona tuli, et harjumusi muuta? Tundub, et rohkem on ta muutmas isegi väärtushinnanguid. Me kõik ootame eriolukorra lõppu, aga on harjumusi, mida tasub kaasa võtta – kord nädalas poes käimine, toidukordade planeerimine, pikad kõnnid, looduses käimine – eks igaüks teab, mida talle vaja ja mis teeb head.

3 soovitust ettevõtetele, mida tasub teenuseid pakkudes lähiajal silmas pidada:

• paku ajaveetmisvõimaluste ideid – mida teha lastega, mida teha-kuhu minna looduses, mida teha elukaaslasega;
• aita jätkata tervislikuma eluviisiga – paku retsepte nädalaks, pane fännid võistlema, hoia neid liikumises (motivatsioon);
• tee kokkamine lihtsamaks ja lõbusamaks – keegi ei jaksa nii palju planeerida ja kogu aeg (3x päevas tervele perele) kokata. Paku nädala menüüd koos toiduainetega, tee koostööd piirkondlikult ja pange kokku nädala menüü või hommikusöögid vms.

Kvantitatiivuuringu avatud küsimused tõid esile värvilise elu ning kui oleksime ette andnud vaid 5 valikut, oleksid inimesed jätnud osa rääkimata ja sobitunud. Nii ongi alati uuringut tehes oluline aru saada, mis on suurem pilt ja sihtrühma igapäev, ning lähtuda eesmärgist.

Täname kõiki uuringus osalejaid!

Olge paindlikud, avatud ning julgege proovida uusi asju oma elus!

Mari Arnover
Kliendiuuringud.ee