Terviseuuring
Taust ja vajadus
Viveo Health tõi Eestis turule teenuse, mis lihtsustab ja kiirendab arstini jõudmist. Kõige innovaatilisema terviseplatvormi puhul kasutatakse nii digitaallahendusi kui ka telemeditsiini koostööd partneritega era-, riigiahaiglate ja kliinikutega.
Vajadus on teenust eksportida ka teistesse riikidesse ning enne õppida turge tundma – saada aru olemasolevatest kitsaskohtadest ja tugevustest, testida hüpoteese.
Ülesanne:
Uurida Soomes töötavate eestlaste muresid seoses arstiabiga
Aeg:
jaanuar – veebruar 2020
Tellija:
Viveo Health OÜ
Tegija:
Mari Arnover
Sihtrühm: tööealised eestlased Soomes – pendelrändajad / alaliselt paiksed, maksuresidendid nii siin kui sealpool riigipiiri, ettevõtjad / palgatöölised, mehed/naised, erinevatest eluvaldkondadest.
Eesmärk aru saada, kuidas praegu lahendatakse ükskõik millist tervisemure. Kas midagi häirib protsessis, mis täpsemalt ning kui suur valu see on – kas ollakse valmis täiendavalt maksma, et seda probleemi ei oleks.
Kvalitatiivuuringus osalesid erinevas vanuses ja taustaga inimesed nii Helsingist kui ka kaugemalt, nii need, kes käivad regulaarselt ja tihti Eestis, kui ka need kes üha harvem.
Kaardistasime ära selle, millised on inimeste vajadused ja harjumused tervisemurede korral abi saada, kuidas seda praegu saadakse ja millised on kitsaskohad süsteemis.
Väljavõtted intervjuudest
„Inimesed on hädas siin. Jutule saad igal pool, kui raha on, aga pole kindel, et abi saad. Vahel tunne, et Google on ka targem. Tõsisemat suhtumist oleks vaja, kaasa mõtlemist, aitamist.“
„Ühelegi küsimusele ei saa konkreetset vastust. Haige inimese traumeerimine ja jooksutamine. Ühe päeva jooksed mööda arste ja tõestad, et oled haige, kaks päeva saad kodus olla. Kümne aastaga olen saanud kogemused – oma peaga tuleb mõelda, õigusi teada ja enda eest seista.“
„Kõik oleneb tavainimesena nii Soomes kui Eestis, kelle otsa satud. Ka alternatiivmeditsiin on bullshiti täis. Aga mina näen, et probleem on laiskus ja mugavus. Koristajatel, ehitajatel on siin seljad läbi. Mugav on võtta valguvaigistit, aga mitte aega iseendale ja hoolida oma tervisest, tegeleda harjutustega. Soome tullakse raha pärast – prioriteet nr 1. Ja võid kokku kukkuda, sest tervis ei ole prioriteet.“
„Ei usalda enam siin arste. Üleolev suhtumine: mine parem minema, mind ei huvita. Olen pöördunud alternatiivmeditsiini poole. Õnneks praegu ei ole midagi vaja läinud, aga olen valmis Eestisse sõitma järgmine kord. Peab hakkama saama. Siin ma olen mitte keegi.“
„Ma ei tea, kas siin on vimm eestlaste vastu? Tunnen puudust inimlikkusest ja hoolivusest Soomes arstiabis. Tehakse tükitööd, ei vastutata, saavad kaelast ära, järgmine. Kellast kellani töö, igas valdkonnas. Tehakse kireta. Ükskõiksus on suur.“
„Ma olen väsinud – mitte keegi ei kuula siin, ei võta tõsiselt, nagu konveier ja vastu seina jooksmine.. Ise veel kannatad ära, aga lapsel ikka haigused ja tahaks abi.“
„Väga palju sõltub, millise arsti otsa satud. Enamasti arstid hoolimatud. Ise pead võimalusi otsima, kerge ei ole, ei tea kust pihta hakata...“
Riigiti terviseteenus erineb. Soomes näiteks puudub oma kindel perearst – saad küll kiirelt arstile, kuid iga kord erineva juurde. Teine suurem erinevus on tööst tingitud vigastuste ja tervisemuredega – sellisel juhul tuleb pöörduda tööandja poolt valitud tööarsti (eraarsti) poole, kellega uuringus osalejatel positiivsed kogemused, sest arst erapooletu ja professionaal.
Uuringust joonistusid kenasti välja mustrid, mis kordusid. Tervis on meile väga oluline, eriti siis kui see käest hakkab libisema või midagi ootamatut juhtub. Vajadus turule siseneda ja abi pakkuda on vägagi olemas, aga vajab ettevalmistamist.
Näide mustrist: keelebarjäär ja rahvus
Väga sage põhjus. Ükskõik kui hea on soome keel ja kas abiks on ka inglise keel, on erialane keel midagi muud kui kõnekeel. Igaüks soovib oma muret väljendada emakeeles – lihtsam, mugavam, turvalisem. Lisaks võib sellest saada hirm – “ma tean, et ma ei suuda end väljendada või aru saada, ma parem ei lähegi ja kannatan”. Vahel harva kutsutakse sõber kaasa, kellel parem eneseväljendus, aga ei kasutata nt KELA (kohalik haigekassa) ametlikku tõlketeenust. Abivajajad on 30-60-aastased, kes hindavad lisaks vanakooli väärtusi ja otsivad seda sarnase kultuuritaustaga (eesti, vene, vanematelt) arstidelt. Kui seda ei ole, peab enda eest rohkem seisma, nõudma – mida paljud ei oska.
Valmis mahukas kokkuvõte (25lk), mida tellija avalikustada ei soovi.