Tööriist: Karpani draama kolmnurk ehk võimumängud
Kas tuleb tuttav ette?
- Sa oled tüdinud, et kõik on justkui hädapätakad: “Sa ei suuda seda ka õigesti teha?”
- Näed, et kellelegi tehti liiga ja ruttad appi: “Vaeseke, las ma aitan sind!”
- Keegi karjub sinu peale ja mõtled: “Miks see minuga pidi jälle juhtuma? Ma pole milleski süüdi.”
Sa ei olnud selles situatsioonis parim versioon endast. Juhtus. Mis läks valesti?
Taust
1960. aastal esitles psühhiaater Stephen Karpman ebafunktsionaalset suhtlusmudelit, mis peegeldab igapäevaseid võimumänge meie elus – lapsega, ülemusega, kolleegiga, teenindajaga jt. Me võtame igapäevaselt erinevates situatsioonides erinevate inimestega kolme erinevat rolli – ohvri, tagakiusaja või päästja. Kusjuures mina nimetaks neid ka nt jõuline, allasurutud ja päästev. Nad kõik on osa tervikust ja düsfunktsionaalsed ehk ei aita tervetele suhetele kaasa. Kas tunned ennast mõnes rollis ära? Mis situatsioonis see roll tekib?
1. Ohver (allasurutud, konflikti pelgaja, leplik)
Põhiuskumus: “Mu elu on raske. Elu on ebaõiglane. Mina pole süüdi. Vaene mina!”
Rolli eelis tema jaoks: “Mul pole võimalik midagi muuta, ma ei vastuta ja küll keegi päästab.”
Rollis olemise hind: tekib viriseja ja ebaefektiivsuse maine.
Rollis kinni olemine: “Ma tunnen, et ma olen kinni, kuna mul puudub võim ja mõju, mistõttu tunnen end kasutuna.”
2. Tagakiusaja (ka lihtsalt võimukam, jõulisem, kritiseerija, süüdistaja)
Põhiuskumus: “Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksi rabama. See pole minu süü!”
Rolli eelis tema jaoks: “Ma tunnen, et mul on võim ja kontroll.”
Rollis olemise hind: see lõpeb sellega, et vastutad kõige eest. Sa lood ohvreid. Oled mikromanageerija. Inimesed teevad miinimumi ja mitte rohkem. Kellegile ei meeldi kiusaja.
Rollis kinni olemine: “Ma tunnen, et ma olen kinni, kuna ma ei usalda enam kedagi. Ma tunnen end üksi.”
Probleeme ta ei lahenda ja kasutab võimu negatiivselt.
3. Päästja
Põhiuskumus: “Ärme kakle, ärme muretse – las ma aitan! See on minu kohustus.”
Rolli eelis tema jaoks: “Ma tunnen end hästi ja asendamatuna.”
Rollis olemise hind: inimesed keelduvad abist. Aitad kolmnurgal ja ohvritel eksisteerida.
Rollis kinni olemine: “Ma tunnen, et ma olen kinni, sest mu aitamine ei tööta, ma olen koormatud.”
Mida teha, et rolli mitte võtta?
Eesmärk on muuta enda käitumist ja luua tervislikumaid suhteid, täiskasvanulikumalt asju osapooli arvestavalt lahendada. NB! Kuna meie ei ole psühholoogid, siis suuremate mustrite muutmiseks, soovitame konsulteerida psühholoogiga.
Esimene samm on situatsioonides end jälgida, märgata ja teadvustada. Antud rollid ei aita kedagi – ei teid ega inimesi, kellega suhtlete.
Teine samm – mitte antud jõududega kaasa minemine, mitte rolli võtmine, mis võib olla raske. Kui keegi pressib peale, siis võtad pausi, ei lähe kaasa. Seejärel ilmselt tõmbub vastane tagasi (ja teie liigute nn “kolmnurga sissepoole” ehk muudate dünaamikat, lõhute draama.)
Kolmas samm – teise osapoole ära kuulamine, vastu peegeldamine, kas said õigesti temast aru, ühise lahenduse otsimine.
Dünaamika muutmine nõuab julgust, enda piiride kehtestamist ning muutust. NB! See ei tähenda, et hoolite inimestest vähem. See tähendab lihtsalt, et saate teha paremaid valikuid enda ja teiste jaoks, kes on omaette draamakolmnurkades kinni jäänud.
Head märkamist ja praktiseerimist!
