Food Innovation Summiti päeva muljed

Revolutsioon taldrikul

Suure toiduhuvilisena, kes ise kokkab ise ja aitab mõista ning mõtestada kliendiuuringutega tarbijat (mida väärtustab, millised on harjumused jms), oli ootus näha, millised trendid meid järgnevatel aastatel mõjutavad ja miks. Üks asi on see, mida näed taldrikul ja poeriiulitel, teine see, mis toimub etteulatuvalt kaadri taga. Toon välja kolm suuremat teemat, mis kõlama jäid:

1. Eestlaste toitumisharjumused

Me kõik oleme teoorias tugevad – teame, et suurema osa taldrikust peaksid moodustama värvilised vitamiinid. “Viis peotäit päevas” kummitab kõrvus samuti… Tuttav, eks? Ometi kajastab tegelikkus midagi muud ning meie toidupüramiid on vildakas ja üldse mitte nii tervislik. Taimne teisipäev koondas enda taha inimesed, kes võtsid eestlaste toitumisharjumuste muutmise südameasjaks. Nii nagu vanasti oli kala neljapäev, siis täna on ellu kutsutud taimne teisipäev – restoranides, koolides, lasteaedades ja miks mitte kodus? Toitumisharjumused, nagu paljud teisedki harjumused, kujunevad pika aja jooksul ja neid muuta ongi keeruline. Meil peab olema motivatsiooni – tervis, hind, mure planeedi pärast, maitse, uudishimu, uudsus kombineeritud vana ja tuttavlikkuga,  et uued trendid omaks võtta.

2. Ärimudelite muutus ja investeeringute kasv

Toiduainetööstus on olnud pikalt väga konservatiivne sektor. Naljaga pooleks võrreldi senist innovatsiooni tootearenduses näitega: “Kas täna paneme maasikamoosi asemel mustikamoosi tootesse?”. Täna tähendavad innovatsioon ja tootearendus selles sektoris suuri muutusi, mida ilmestavad hästi Sustainable Food Venturesi välja toodud plahvatuslikud investeeringute kasvud. Alloleval teisel graafikul näed, kus me 2022 seisuga paikneme – oleme peagi jõudmas nn. surmaorgu, mis tähendab seda, et enne turu stabiliseerumist aastakümneteks, on vaja leida ärimudelid, toorained, tooted, mis vastaksid kõigi osapoolte ootustele ja vajadustele.

Ärimudelites saaab keskseks roheline mõtteviis ning süsinikjalajälje suurus. Lihatootjad on end ümbermõtestamas proteiinitootjateks, otsides juurde teisi (sh taimseid) alternatiive. Näiteks Mikko Karell, kes on terve elu toimetanud lihatööstustes, pani aluse taimsete alternatiivtoodete tootmisele Meeat üle lahe ning prognoosib, et kümne aasta pärast läheb siinkandis taimetoidu tootmine mööda lihatootmisest.

Taimsete piimade maht kasvab jõudsalt ning 2023 aitab Katre Kõvask oma tiimiga turule tuua ka Eesti oma kaerapiimatootmise YOOK, mille ärimudelisse on sisse kirjutatud 0% jääke ja 0 CO2 jalajälge.

3. Turundus, st. maitse-maitse-maitse

Veganid on nišš, st neid on vähe (veganeid ca 1-3% Eesti elanikkonnast, 5% USAs ja EU-s). Samuti taimetoitlasi. Seega kui kõnetada kampaaniate ja tootetekstidega veganeid või taimetoitlasi, tekib lihasööjas automaatselt seos: “See ei ole minu jaoks.” Sekundiga. Näiteks kumma burgeri sa valiksid: kas veganburgeri ja mahlase, kerge ja ülimaitsva bataadiburgeri? Tegelikult ei ole ju eemärk trikitada ja kalduda äärmusse, vaid avastada rohkem tervislikke ja maitsvaid valikuid, mis rikastaksid meie kõigi toidulauda. Seega räägime parem maitsest ja kasulikkusest.

“If it does taste like shit, it doesn’t sell,” Mikko Karell, Meeat

(tõlge: kui see maitseb nagu ***, siis see ka ei müü)