Millist raamatukogu me vajame?
Teenusedisainiga ring ümber Eesti
Kui neli aastat tagasi Pärnu Keskraamatukogu juht Krista Visas mind inspiratsiooniettekannet tegema kutsus, ei teadnud me, et sellest kujuneb pikem ringreis koolituste ja uuringutega üle Eesti.
Kliendikeskne lähenemine
Mõned näited tehtud asjadest
- Põlva Keskraamatukogu uuring ja koolituspäevad 2024
- Lääne-Virumaa koolitused ja lugejauuring 2023
- Viljandimaa raamatukogude koolitused ja maakonnauuring 2022
- Eesti Lastekirjanduse Keskuse koolitus ja uuring 2022
- Kokkuvõttev artikkel Pärnu uuringust Kliendiuuringute lehel
- Artikkel Best-Marketingis: uuring, mis aitas mõista klientide vajadusi ja tõi teenusepakkuja elevandiluust tornist alla 2021
- Artikkel ajakirjas Raamatukogu, dets. 2020
- Pärnu Keskraamatukogu uuring 2020
Tõdemused
- Raamatukogudes töötavad suure südamega inimesed, kes tagasiside uuringus said väga-väga palju kiita;
- Raamatukogu kannab endas suuremat väärtust kui lihtsalt raamatute laenutus – ta täidab väiksemates kohtades väga erinevaid rolle – suhtlemist, uue oskuse omandamist, eneseabi, aja parajaks tegemist jm.
- Kasutajate ehk klientide hulgas on väga erinevaid inimesi, sh neid, kes maailma uuendustega nii kiirelt kaasa ei tule, mistõttu on raamatukogu koht, mis annab turvatunnet – koht, mis püsib muutumatuna (osades kohtades).
- Raamatukapp on mugav, mida saab kasutada ka siis kui raamatukogu kinni. Eestlaslikult toodi välja ka eelist, et siis ei pea suhtlema. 🙂
- Kui laiendasime ühes maakonnas ka vaadet, et mis teenused on linnas puudu, siis huvitaval kombel toodi välja ka väikeseid asju, mida saab pakkuda ka raamatukogu oma ruumidena, nt joogatunde.
- Kõige keerulisemad sihtrühmad on raamatukogudele teismelised, sest ühelt poolt pole nii palju Eesti lastekirjanikke ja teiselt poolt konkureeritakse nutiseadmetega. Kui kaasasin koolitusel ka teismelisi, vähenes lõhe üksteise ootustest arusaamisel märgatavalt.
- Ajale on jalgu jäänud raamatukogude arvutid ja wifi kiirus, mis mõnele ainus ühendus ning sisustus, et end pikalt mõnusalt ja hubaselt tunda. Kust võiks siia liikuda (EU) rahasid?
Igas maakonnas käies tekkis mul palju ideid ja seoseid. Ühes raamatukogus öeldi, et meil on keeruline uuendusi sisse viia, sest isegi tool, mis on 20a ühe koha peal olnud, ei tohiks sealt liikuda… Juhtidele päris keeruline, aga vaadates maailmatrende, siis tuleks lahti lasta traditsioonilisest arusaamast, et raamatukogu on vaid raamatulaenutuseks ja kirjanikega kohtumiseks. Mulle tundub, et homne raamatukogu kui kogukonna päris suhtlemise, õppimise, kohtumise ja arutelude süda.
Tsitaat
Sirp 14.06.24, Kristi Veeber, Tallinna Keskraamatukogu arendusjuht:
Raamatukogus üldjuhul on ametis pühendunud ja missioonitundega professionaalid, kes teevad tööd selleks, et inimesi lugemise juurde tuua ja kirjandust populariseerida. Raamatukogu kõrval ei ole teist sellist asutust, mis panustaks samal määral rahva kultuurihuvi ja elukestva õppe toetamisse. Individuaalsed nõustamised, raamatukogutunnid, lugemisprogrammid, kohtumised kirjanikega, lugemissoovitused blogides ja (ühis)meediakanalites – kõik see on vaid osa sellest, mida raamatukogud pakuvad. Tänapäeva maailmas näib see sageli vastuvoolu ujumisena – võistleme inimeste tähelepanu eest infokülluses ja ajaveetmisvõimaluste rohkuses, võistleme ekraanide ja voogedastusega. Siiski on raamatukogud aasta-aastalt olnud Eestis kõige enam külastatud kultuuriasutused. Järelikult on tehtud õigeid otsuseid, seda nii lugemisharjumuste kujundamisel kui ka kogude komplekteerimisel.
